Järgnev projekt võiks vabalt Vana Elektrooniku Drive-In lõuna nime kanda, kuna enamus komponente on sõna otseses mõttes kandikul ette toodud.

Proloog. Mul on tuba. Toas on ressiiver ja kõlarid. Ja toa seina taga on terass värske õhu ja kaminaga. Paneks sinna ka kõlarid.

IMG_6092

 

Sobilikud ilmastikukindlad õuekõlarid leidsin Noorest Tehnikust. Puurisin augu läbi seina, tõin kõlarijuhtmed tuppa ja ongi olemas. Ainult et sisse-välja lülitamiseks peab ikka tuppa tulema ja kingad jalast ära võtma. Helitugevuse reguleerimisest rääkimata. Ressiiveri IR pult läbi terassikatuse ja akna tuppa ei ulata.

Teine asi, mulle ei meeldinud, kui toakõlarid tühjalt kaasa mängisid.

Viimase probleemi lahendasin sellega, et ühendasin õuekõlarid ressiiveri tsoon 2-te ehk seadistasin ümber kasutamata tagakanalite võimendite taha. Nüüd sain valida eraldi helitugevust (ja isegi eraldi programmi) toas ja õues olevatele kõlaritele. Aga juhtimisprobleem ikkagi jäi.

Esialgu sai katsetatud firma Global Cache seadet iTach, mis võimaldab üle arvutivõrgu edastada IR signaale. Saatjaks on nutitelefon koos vastava rakendusega, mis annab üle WiFi ja arvutivõrgu eelnevalt selgeksõpetatud juhtimiskäsud iTach-i karbikesele. Karbikene moodustab neist jällegi IR impulsiseeria ning saadab selle kas võimendi ette kleebitud IR-dioodile või otse juhet pidi ressiiveri IR-pikenduse pesasse. Et Harmon/Kardon ressiiveril on juhtimiseks tagapaneelile välja toodud kaks 3.5mm sisendipesa, siis kasutasingi neid.

Nutitelefoni poole peal töötab mul firma CommandFusion rakendus iViewer. Kõigepealt paigaldad arvutisse nende guiDesigneri, milles joonistad nuppudest jms. elementidest vajaliku juhtpuldi ning seod igale nupuga vastava käsu, mida rakendus välja saadab. Seejärel laed nutitelefoni rakenduse iViewer, mis hakkab seda juhtpulti telefoniekraanil joonistama. Tasuta versioon tarkvarast lubab puldile teha ühe “lehekülje”, millest minule täiesti piisas.

IMG_0545

Siiani oli heliallikana kasutusel arvuti küljes olev M-Audio väline FireWire helikaart. Ühel hetkel kadus aga sellele ära uuemate opsüsteemide draiverite tugi ning olemasolevate draiveritega muutus kaart viimase OS X all ebastabiilseks. Asendust otsides oli üks eesmärk viia heliallikas arvutist välja, et süsteemsed helid, nagu näiteks e-kirja või sõnumi saabumisest teavitav kõll muusikaelamust ei rikuks. Meie majapidamise õunasõbralikku tausta arvestades peaks see seade toetama Apple AirPlay protokolli, mis kujutab endast lihtsalt muusika voogedastust üle arvutivõrgu.

Eelnevalt oli just värske sauna-helindamise kogemus Raspberry Pi miniarvuti ja vabavaralise ShairPort nimelise tarkvaraga, mis realiseerib AirPlay protokolli Linuxi all. ShairPort näol on tegu stabiilse ja töötava tükiga, probleemiks osutus ainult Raspberry heliväljundi kasin kvaliteet. Saunas lahendasin selle välise Creative SoundBlaster Play USB pulgaga, kuid tuppa soovisin midagi paremat. Pealegi võttis see USB pulk ebameeldivalt palju Pi katkestuste ressurssi.

Šveitsi firma Modul 9 valmistab spetsiaalselt RaspBerry Pi jaoks kvaliteetseid helikaarte nimega HiFiBerry. Tegu on I2S siinil oleva kvaliteetse Burr-Brown DAC-iga, mis võimaldab kuni 192kHz ja 24bit kvaliteediga taasesitust. Kaart kujutab endast trükkplaadikest, mis istub Raspberry Pi GPIO laienduspesa otsa. 29.90€ hind on sellise asja eest vägagi odav ning tuli lihtpostiga kohale vähem kui nädalaga.

IMG_0670

Aga tagasi ressiiveri juhtimise juurde. Kuna meil on juba tegu Linuxit jooksutava miniarvutiga, millel veel piisavalt GPIO porte, siis järgmiseks eesmärgiks sai seatud ühest lisakarbist ehk üsnagi kallist iTach-ist lahtisaamine ja tuua ka kogu ressiiveri juhtimine sama Raspberry sisse. Boonusena hoiaks kokku veel ühe voolupesa ja (arvuti)võrgupesa.

Raspberry/Linuxi all realiseerib sarnast juhtimisfunktsionaalsust juba OpenELEC mediamängijast tuttav LIRCd ehk Linux Infrared Remote Control daemon.

Riistvara poole pealt tinutasin makettplaadi tükikesele GPIO otsa paar puhvertransistorit ning 3.5mm pesa, et juhtkaableid ressiiveriga ühendada. Ühendusskeem on niivõrd lihtne, et ei hakka seda eraldi välja tooma, iga elektroonik, kes vähegi kolbi käes hoidnud on ning teab, kuidas transsi ühendada, mõtleb selle minutiga välja. Et LIRCd oskab signaale saata ainult ühte GPIO väljundisse, aga minul oli vaja signaale saata ressiiveri kahte eri tsooni juhtimissisendisse, kasutasin ära veel kaks GPIO porti ja lisapaari transistoreid, et oma plaadi väljundeid kommuteerida.

IMG_0690

IMG_0689

Juhtimisplaadi ühendamisel Raspberry Pi ja HiFiBerry vahele tekkis tülikas pisiprobleem: kohalikest elektroonikaäridest polnud saada trükkplaati läbivat 40-kontaktilist GPIO laienduspesa, mille ühes otsas oleks “mamma” ja teises “papa”. Lõpuks lahendasin asja kahe eraldi pistiku teine-teiselepoole makettplaati jootmise teel. Seega moodustus Raspberry Pi-st, HiFiBerryst ja minu juhtimisplaadist kolmekihiline võileib või õigemini juba paras hamburger.

IMG_0688

Viimane vaatus – hamburger ei mahu ühegi klassikalisse Raspberry Pi korpuse sisse. HiFiBerry pakkus oma lehel küll korpuseid, mis mahutasid Pi koos helikaardiga, aga mitte enam kolmandaks kihiks olevat juhtimisplaati. Lahendus tuli 5€ korpuse näol Oomipoe leiunurgast. Mõni tund puuri ja lukuviilidega nokitsemist ning valmis seadme võis riiulisse ressiiveri kõrvale tõsta.

IMG_0710